uurimistöö kaitsmise kuulamine (2 A) • Loengud (8 A) • Seminar (1 tund) (1 A) • Harjutamine (arvutiga vormistamine, 6 tundi) (6 A) • Seminar (1 tund) (1 A) • Kontakttunnid juhendajaga (1 A) Võimalus saada konsultatsiooni.
Valitsuse 06.01.2011 määrus nr 2 § 5. Gümnaasiumis taotletavad pädevused Gümnaasiumi lõpetades õpilane: … 3) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; § 18. Kokkuvõtvad hinded ja gümnaasiumi lõpetamine (3) Gümnaasiumi lõputunnistuse annab gümnaasium õpilasele: … 4) kes on sooritanud gümnaasiumi jooksul õpilasuurimuse või praktilise töö, välja arvatud kooli lõpetamisel eksternina.
mõisted • uurimismeetodid • eesmärk, hüpotees, uurimisküsimus, probleem • praktilise ja uurimistöö koostamise etapid • aja planeerimine • kirjanduse jm materjali otsimine ning selle relevantsus
uurimis-ja praktilise töö vormistamine • joonised, tabelid ja diagrammid • kasutatud allikad • viitamine ja plagiaat • PowerPointi koostamine • kaitsekõne koostamine • kaitsmine
informatsiooni pakkumine: teatava probleemi lahendamine või nähtuse kirjeldus, mis lisab uusi tahke ja teadmisi juba teadaolevale. • Konkreetses õppeaines või harrastus- tegevuses koostatav põhjalik iseseisev töö, mis ei piirdu refereerimisega. • Uurimusest peavad selguma töö koostaja seisukohad ja järeldused.
selle võimalusi arvestav, kasulikkusest lähtuv, asjalik (EKSS). • Praktiliseks tööks võib olla tehnoloogiline lahendus, õpilasfirma, projekt, õppematerjal, teos.
kehtivus • Mõõtevahendi või meetodi võime mõõta just seda, mille mõõtmiseks see on mõeldud. • Õige meetodi valimine Reliaablus • Reliaablus (ingl. k. reliability) ehk usaldusväärsus- näitab, kuivõrd võime ja saame usaldada tulemusi. • Näitab, et tulemus ei ole juhuslik. • Nt usaldusväärsust demonstreerib see, kui andmekogumist on korratud sarnastes tingimustes ja on saadud sarnased tulemused.
ka väljastpoolt kooli. Ühel tööl võib olla mitu juhendajat. • Õpilane valib juhendaja vastavalt juhendaja isikule ning teemale, mida juhendaja on nõus juhendama. • Juhendaja suunab õpilast uurimistöö koostamisel ning ettetulevate probleemide lahendamisel.
kinnipidamine, avatud suhtlemine, julgus küsida ja ettepanekuid teha • Valmisolek teha iseseisvat tööd: lugeda, teha katseid, otsida ja töötada materjale, analüüsida • Vastutuse võtmine
uurimused • Mõistete määratlemine • Vaatlus-/kogutud andmed sobivad arvudes mõõtmiseks • Andmeid korraldatakse statistilistelt käsitletavaks • Järelduste tegemine lähtub statistilisest analüüsist • Kasutatakse hüpoteese
• Teadmiste kogumise instrumendina eelistatakse inimest. • Induktiivne analüüs. Olulist ei määra uurija. • Eelistatakse meetodeid, kus uuritavate seisukohad ja hääl pääsevad esile. • Uurimisobjektid valitakse eesmärgipäraselt, mitte juhusliku valimi menetlust kasutades. • Viiakse läbi paindlikult ja kava võib töö käigus muutuda. • Hüpoteese ei kasutata.
• Üle jõe saamine- eesmärk • Kuidas saada üle jõe? - probleem (mitu inimest peab ületama, kui sageli peavad ületama jne) • Otsus, kas minna üle silla, ujuda, lennata või purjetada – strateegia • Erinevate paatide, sildade, lennuki jne tüüpide valik – meetod
• eesmärk saada usaldusväärset teavet; • kavandatud; • alustab ja suunab intervjueerija; • intervjueerijal roll teada, intervjueeritav õpib selle selgeks intervjuu käigus; • konfidentsiaalsus.
hulk inimesi; • inimesed laiali eri kohtades; • enamik küsimusi kinnised (ennustatavad, fakte puudutavad); • 100-protsendiline vastamine pole hädavajalik; • soov säilitada vastajate anonüümsus; • eesmärk esitada ja summeerida fakte. Intervjuu sobib, kui • uuritavad väike arv inimesi; • inimesed kättesaadavad; • enamik küsimusi avatud (nõuavad pikki vastuseid); • igaüks on võtmeisik; • anonüümsust ei saa tagada, kindlustama peab konfidentsiaalsuse; • eesmärk nähtust mõista.
esitamisjärjekord kindlaks määratud, saab vastata ka valikvastustega; kvantitatiivne andmekogumismeetod • Struktureerimata intervjuu – avatud ehk vestlusintervjuu, teemasid käsitletakse siis, kui need vestluses üles kerkivad; hilisem materjali liigendamine; kvalitatiivne andmekogumismeetod • Poolstruktureeritud intervjuu – ankeetintervjuu ja vestlusintervjuu vahevorm; kvalitatiivne andmekogumismeetod
erinevate meetoditega materjali. • Kummalgi pole materjalist mingit kasu, kui ei lisandu allikate kriitilist hindamist ja analüüsi (hallid ajurakud niidiotsakeste seostamiseks).
• Teen korraliku töö etteplaneeritud aja jooksul. • Ma ei tee oma uurimusest eluaegset projekti, mõistan, et see on koolitöö, milles võib ka midagi puudu jääda.
kõike ei saa ühte töösse kirja panna. • Võin jätkata hiljem teemaga tegelemist. • Ma ei pea kangekaelselt kinni uurimisteemast ja koostöös juhendajaga võin teemat laiendada, kitsendada, muuta. • Annan aru, et minu töö on üks võimalikest teemakäsitlustest.
käsitlemise jaoks leidub sobiv ja jõukohane meetod. • Teema õpetab midagi uut uurijale. • Kas on olemas sobiv juhendaja? • Kas on teostatav ettenähtud aja jooksul? • Kas on piisavalt informatsiooni? • Kas ei ole majanduslikult liiga kulukas (sõidukulud, eriaparatuur, postikulud jm)? • Kas võimed ja kogemused tulevad nähtavale?
kohta ei leidu allikkirjandust. • mida ei suuda liigendada ega piiritleda. • mis on liiga emotsionaalne. • mis eeldab täiesti uute oskuste omandamist, näiteks võõrkeel.
• haarab keskseid mõisteid / tekstis sisalduvaid lihtsalt leitavaid märksõnu; • on fraas, mitte lause, on täpne ja sisu hõlmav; • ei sisalda lühendeid.
uuele õppekavale?“, vaid on „Matemaatikaõpetaja ootused uuele õppekavale“. Pealkiri „Koolist väljalangevus“ on liiga lai, kuna ei selgu, kas uuritakse koolist väljalangevuse põhjusi või hoopis seda, kui palju õpilasi koolist igal aastal välja langeb. Üks võimalik pealkiri on „Gümnaasiumiõpilaste koolist väljalangevuse põhjused Kadrina Keskkoolis aastatel …..“
uurimisküsimused. • Kombineeritud uurimuse puhul mõlemad või ainult uurimisküsimused. • Mõnikord ka kvantitatiivses uurimuses uurimisküsimused hüpoteeside asemel. Hüpotees on teooriast või kogemusest tulenev kontrollitav teaduslik oletus. Nt Gümnaasiumist väljalangemine on üsna suur ei ole korrektne hüpotees, sest sisaldab ebamäärast väljendit üsna suur ja puudub kriteerium, mis määraks, kas hüpotees osutus õigeks /valeks.
suurem, võrreldes 11. ja 12. klassiga. • Seosehüpotees Õpilase rahulolu kooli ja õpetajatega on negatiivses seoses koolist väljalangevusega. • Struktuurihüpotees Gümnaasiumiõpilaste poolt nimetatud koolist väljalangevuse põhjustena märgitakse suhteid õpetajatega ja toimetulekut õppetööga.
ja peavad olema esitatud konkreetselt uuritavate kohta. Kuidas tajuvad õpilased koolikohustuse täitmise ja edasijõudmise seost? Sellisel juhul peavad uuritavateks olema õpilased.
meetodit ja sõnastada küsimusi. • Samuti aitavad nad piiritleda uurimust, et see liiga laiali ei valguks. • NB! Pealkiri, eesmärk ja hüpoteesid/ uurimisküsimused peavad olema omavahel kooskõlas.
jcasabona
ivargrimstad
rkendrick25
colly
addyosmani
lauravandoore
zakiyama
trallard
kastner
rocio
andyhume
speakerdeck
